Iga Quotes

Iga kordus on iga kord uus.

Iga elatud päev tähendab üks päev vähem olemasolu.

• Iga asi on rituaal. Hoolikalt välja töötatud rituaal, mida igaüks püüab võimalikult täpselt sooritada, sest ta kardab, et kui mõni osa välja jääb, läheb kõik valesti. Selle rituaali nimi on rutiin.

Vahi ja vaata! Nad ehitavad relvatehaseid, sest nad tahavad rahu; nad ehitavad koonduslaagreid, sest nad armastavad tõde; õiglus on iga erakondliku hulluse kattevari, poliitilised gangsterid on lunastajad, ning vabadus on igasuguse võimuahnuse lipukiri.

Iga kirg väärib ohverdusi ja kannatusi.

Inimene vajab igas vanuses vankumatuid pidepunkte. Kui miski on üks kord aset leidnud, peab see kestma igavesti, muidu hakkab selle puudumine häirima.

Qof iga maarmi kara uma muraado...ha kugu taagnaato lolzzzzzzz.... Hawada iyo Daruuraha Haadkuba Ma seexdo -Hoy wuu ka wayey-Hafar baad ku Nooshahay - Hoos Baad Usoo Dagi !!

Sõltuvus on iga meeletu armumise paratamatu koostisosa.

Kui uskuda, siis mitte teatud tundidel pühapäeviti, vaid iga sekund.

Lõppude lõpuks on iga inimene just see, mida ta mõtleb. Sinu tunded on su mõtete orjad ja sa ise oled oma tunnete ori.

Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata.

Iga inimene kipub enda juures nägema vähemasti üht suurt voorust, nii ka mina: ma olen aus inimene, üks vähestest, keda tunnen.

Iga tung, mida püüame lämmatada, haub meie vaimus edasi ja mürgitab meid.

Plaani, mille iga osake tõotab naudingut, pole iial võimalik edukalt ellu viia.

Iga efekt, mille sa saavutad, toob sulle ühe vaenlase juurde. Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane.

Igas liialduses nagu ka keeldumuses peitub oma karistus.

Harjutades teda õigesti mõtlema ja tühjadest sõnadest mitte lugu pidama, oli ta unustanud ütlemata, et väikese inimese juures peetakse seda kommet süüteoks, sest iga õige arutlus solvab kedagi.

See oli, nagu oleksid sa ise kellegi sitaga kokku määrinud ja ei suudaks siis ta haisu taluda. Kui sa oled juba kord nii nõme, oled sa selle ära teeninud. Ebainimlikustamine. Iga järgmine päev natuke rohkem.

Ei vasta tõele, et molutades möödub aeg kõige kiiremini! See on pedagoogiline müüt, et kui inimene midagi erilist ei tee, vaid niisama oleskleb, libiseb aeg märkamatult sõrmede vahelt ning vastav isik küsib endalt asjatult elatud aastate pärast, kuhu need kadusid. Tegelikult on vastupidi, aeg möödub kõige kiiremini ja selle kulgu tajub kõige teravamalt just siis, kui elada intensiivselt, töökalt ja tahteliselt, saata iga päev reeglipäraselt korda nii palju kui võimalik, nõnda et iga ajahetk oleks täidetud. Just siis mööduvad nädalad aina viuh ja viuh ja inimeses hakkab tekkima must masendus. Seevastu molutaja vaatab muretult ringi nagu võilill.

Ma ei hakka teile kinnitama, et ma ei taha teile jutlust pidada. Mulle tulevad meelde Harry sõnad, et iga inimene, kes asjaarmastajaks jutlustajaks hakkab, alustab alati sellise lubadusega ja seejärel murrab kohe sõna.

Küsides, mille nimel ta elab, muutub iga inimene rahutuks ja võib end isegi tappa. Mulle piisab ainuüksi sellest, et olemas olla. Kas kahtlus iseenda eksistentsi pärast ei teki just liigsest rahuolematusest, et ei elata täiel rinnal?

Kõigest täielikult informeeritud inimene — see on kaasaegne ideaal. Aga kõigest täielikult informeeritud inimese aju on üks õudne asi. See on nagu vanakraamikauplus, täis peletisi ja tolmu, kus iga asi on hinnatud üle oma tõelise väärtuse.

Tahtsin ära minna ja sumedas õhtuhämaruses pargi poole jalutada, aga iga kord, kui ma lahkumist üritasin, mässiti mind lärmakasse, pöörasesse vaidlusse, mis kiskus mu nagu köitega toolile tagasi. Ent küllap vaatas samal ajal mõni juhuslik möödamineja pimenevalt tänavalt üles, uudistades inimsaladusi, mida varjas meie kollaste akende rida.

Nad tahtsid Miseryt, Miseryt, Miseryt. Iga kord, kui ta aastaks või paariks aja maha võttis, et kirjutada mõni teistsugune romaan — ta pidas neid oma «tõsiseks» tööks ja neid kirjutas ta alati kõigepealt kindlusega, siis lootusega ja lõpuks mingi sünge ahastusega —, sai ta nendelt naistelt hunnikute viisi protestikirju, paljud neist allkirjaga «Teie suurim fänn».

Lahtilaskmine kõlab kahtlemata väga hirmutavalt neile meie seast, kes elavad usus, et maakeral on käepide ja maakera pöörlemiseks peab just nimelt tema seda käepidet lakkamatult keerama, sest kui ta seda ei teeks, kui ta kas või hetkekski lahti laseks, saaks kogu universum kohemaid hukka. ... Istu vaikselt maha ja ära mõnda aega üldse osale. Ja vaata, mis siis juhtub. Tuleb välja, et linnud ei langegi keset lendu surnult maha. Puud ei kuiva ära ega kuku jala pealt ümber, jõgede vesi ei värvu verest punaseks. Elu läheb omasoodu edasi. Isegi Itaalia postiamet toimetab osa kirju adressaadile, ilma et sina käiksid õiendamas - miks sa siis ikkagi arvad, et pead igas maailma pisiasjaski oma targa sõna sekka ütlema? Miks sa ei astu lihtsalt kõrvale?

Pole vaja minevikurännakuid, küllusliku elu visualiseerimist, kui laps paneb käe pihku koos ettepanekuga su juukseid kammida. Viie minuti pärast istud nagu ükssarv, pats otsaees. Vaatad peeglisse, nendid - need juuksepusad tuleb kääridega ära lõigata. Rohkem kui kolm sentimeetrit. Mis siis. Keegi andis endast maksimumi nende hetkede jooksul. Keeleots suunurgast väljas, igas liigutuses absoluutne pühendumus.

Muidugi, teie näos on ju intellektuaalset väljendusrikkust ja nii edasi. Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsus ennast avaldama hakkab. Intellekt on juba iseendast teatav liialdus ja hävitab igas näos harmoonia. Sel silmapilgul, kui inimene istub ja hakkab mõtlema, muutub ta tervenisti ninaks, tervenisti otsaesiseks, kuidagi võikaks. Vaadake ükskõik millist edukat õpetlast. Kui eeskujulikult inetud nad kõik on!

Küllap oli tollelgi õhtul momente, kus elav Daisy ei küündinud unelmate Daisyni — mitte oma puuduste pärast, vaid Gatsby illusiooni kohutava vitaalsuse tõttu. See ületas elusa Daisy, ületas kõik siin maailmas. Gatsby oli selle kuju loomiseks andnud kogu oma kunstnikukire, oli seda pidevalt täiendanud, kaunistanud iga kireva sulega, mis ta teele sattus. Ei ükski lihast ning verest olend suuda võistelda selle viirastuskehastusega, mida inimene on võimeline talletama oma südamesse.

Me ei muutu. Arvame, et muutume, kuid see pole nii. Mõni sündmus või inimene võib meis esile tuua joone, millest varem keegi teadlik polnud. Need jooned on alati meie sees olemas, me lihtsalt ei märka neid. Ei märka sedagi, mis väljaspool. Maskid piiravad vaatevälja. Ometi jätab iga inimene, kellega viivuks või aastateks kokku satume, sellele maskile oma kriimu. Mõni inimene kriimustab seda nii tugevalt, et mask hoopiski eest pudeneb. Neile tuleb tänulik olla. Nad päästavad meid.

Pikk oli olnud ta tee siinse sinetava muru juurde ja küllap näis nüüd ta unistus nii lähedal olevat, et paistis piisavat käe sirutamisest. Ta ei teadnud, et see on ta selja taha jäänud, kuhugi tolle suurlinna tagusesse päratusse tumedasse kaugusse, kus öise taeva all laiuvad vabariigi pimedad väljad. Gatsby uskus rohelist tuld, seda ohjeldamatut tulevikku, mis meie eest iga aastaga ikka enam ja enam taandub. Tookord lipsas ta meil käest, aga mis sellest — homme jookseme kiiremini, sirutame käed kaugemale välja... Ja siis ühel ilusal hommikul... Niisiis rügame edasi, paadinina vastuvoolu, ja meid kantakse peatumatult tagasi minevikku.

Ükski väärt asi siin elus ei ole lihtne, Daniel. Noorena olin arvanud, et kui tahad oma elust mõnusasti läbi purjetada, on tarvis osata kolme asja. Esiteks: korralikult kingapaelu kinni siduda. Teiseks: naitserahvast korralikult lahti riietada. Ja kolmandaks: lugeda iga päev lõbu pärast paar lehekülge säärasid sõnu, mis on kirja pandud oskuslikult ja sisemise põlemisega. Arvasin, et mees, kellel on kindel samm, kes oskab kallistada ja mõistab kuulata sõnade muusikat, elab kauem, ja mis peamine, paremini. Ent aeg on mulle õpetanud, et sellest jääb väheks ning et vahel pakub elu meile võimaluse püüelda sihi poole, et meist saaks midagi enamat, kui kahel jalal kõndiv karvane elukas, kes üksnes sööb, roojab ja võtab sel planeedil ajutiselt ruumi...

I forced you to the edge of the room, you jumped over my shoulder. Not many students, even with three or four years of training, could execute that ploy.” “I never studied with anyone, though.” “It’s nothing to hide. You must have had a teacher, and a good one. Who was he?” The boy thought for a moment, then said, “Oh, I remember how I learned that.” “Who taught you?” “It wasn’t a human being.” “A goblin maybe?” “No, a hemp seed.” “What?” “A hemp seed.” “How could you learn from a hemp seed?” “Well, way up in the mountains there are some of those fighters—you know, the ones who seem to disappear right in front of your eyes. I watched them train a couple of times.” “You mean the ninja, don’t you? It must have been the Iga group you saw. But what does that have to do with a hemp seed?” “Well, after hemp’s planted in the spring, it doesn’t take long before a little sprout comes up.” “Yes?” “You jump over it. Every day you practice jumping back and forth. When it gets warmer, the sprout grows fast—nothing else grows as fast—so you have to jump higher every day. If you don’t practice every day, it’s not long before the hemp is so high you can’t jump over it.” “I see.

Ma kartsin, et võin langeda provintsuluse lõksu. Tavaliselt seostub mõiste "provintslus" ruumiga. Provintslik on inimene, kelle mõtlemine on piiratud teatava marginaalse ruumiga, millele ta omistab liialdatud, universaalse tähtsuse. T. S. Eliot aga hoiatab teise, mitte ruumilise, vaid ajalise provintsluse eest. "Meie ajastul" kirjutab ta, "mil inimesed näivad rohkem kui kunagi pidavat teadmist taruseks ja informatsiooni teadmiseks, ning püüavad eluprobleeme lahendada insenerlikult, on takimas uus provintslus, mis võibolla vääriks küll uut nime. See ei ole ruumiline, vaid ajalooline provintslus: vaade, et ajalugu pole muud kui oma otstarbe ära teeninud ja siis kõrvale heidetud inimleiutiste kroonika, vaade, et maailm on ainult elavate päralt ja et surnutel ei ole siin vähimatki osa. Tolle provintsluse oht on, et me kõik, kõik maakera rahvad, võime olla ühtekokku provintslikud; ja ned, kes ei taha provintslikud olla, võivad hakaa ainult eremiitides." Seega on olemas ruumilised provintslased ja ajalised provintslased. Ruumilistele provintslastele näib iga gloobus, iga maailmakaart, kui sügavale ad on provintslusse on eksinud, kui pimestatud sellest; samuti näitab iga ajalugu, sealhulgas iga lehekülg Herodotusest ajalistele provintslastele, et alati on eksisteerinud olevik, et ajalugu on vaid oleviku katkematu kulg ja kõige kaugemgi möödani oli toona elatud iimestele nende kõige südamelähedasem tänapäev.

1967 Di museum kutemukan dahimu penuh kerak timah, meleleh membutakan matamu. Diam-diam kutawarkan tali. Mungkin kau ingin menjerat tubuhku. “Kujajah tubuh belalangmu. Kita bersembunyi di gua, lari dari topeng-topeng yang kita pentaskan. Jangan kaulempar tali! Ayahku akan kehilangan wujud lelakinya. Ibuku memuntahkan ulat yang telah lama dikandungnya.” Di museum, matamu memecahkan seorang perempuan. Kau terbangun dari kantuk. Kutelan gelap. Kukunyah api. Aku mulai membakar jantung. Mana taliku? Kau ingat di mana telah kutanam impian yang disembunyikan perempuan jalang yang harus kupanggil “tante”? Perempuan itu tak lagi memiliki hati. Hidupnya sudah digadaikan untuk orang-orang yang rajin menyapanya di jalanan. Mungkinkah dia ibuku? “Jangan lilit tubuhku dengan tali. Batang tubuhku buas. Tak ada tali mampu mengikatnya. Jangan hidangkan impian. Mari mereguk kata-kata. Kautahu tumpukan huruf pun kuserap. Tumbuhkanlah anak rambutmu. Ayahku diam-diam menanam kebesaran, tapi aku tak memiliki rangka iga. Mari senggama di batu-batu. Mungkin ingin kaukuliti karang tubuhku?” Kau tampak pandir. Tolol. Uapmu mencairkan satu demi satu bukit yang kusimpan erat di urat tangan. Di museum kau menjadi begitu pengecut. Aku mulai menggantung bayi di ujung rambutmu. Matanya memuntahkan pisau. Kuperingati hidup dengan seratus tahun sunyi Garcia. Ikan-ikan meluncurkan sperma. Betina-betina memuntahkan gelembung karang. Di museum, kesunyian begitu runcing. Tahun-tahun yang pernah kita pinjam kumasukkan dalam api upacara pengabenan. Pulangkah aku? Siapa yang kucari? Diam-diam Garcia sering mengajakku bersenggama di tajam ombak, di museum, dalam mata, jantung, hati dan keliaranmu. Aku tetap gua kecil yang ditenggelamkan dingin. Berlayarlah selagi kau masih ingat laut. Jangan catat namaku. Karena ibuku pun membuangku di buih laut. Mencongkel hatiku dengan lokan. 1999

Igal raamatul, igal köitel, mida sa näed, on hing. Kirjutaja hing ja nende hing, kes seda on lugenud, sellega koos elanud ja unistanud. Iga kord, kui raamat uutesse kätesse läheb, iga kord, kui kellegi pilk üle ta lehekülgede libiseb, kasvab tema vaim suuremaks ja tugevamaks.

Iga otsimine algab alati Algaja Õnnega. Ja lõpeb alati Võitja Läbikatsumisega.

Mina olen mõtelnud: olgu Jumalaga kuidas tahes - isamaaga ei lase ma ennast häirida. Sest ma olen ju näinud, mis t ä i e l i k isamaateenimine kaasa toob. Iga o s a l i n e isamaateenimine oleks ülejäänud osas kuritöö. Aga täielik, tõeline, Timo-taoline isamaateenimine oleks ju hullus. Või on siiski veel mingi vahepealne võimalus olemas? Või on ehk kõik võimalused üldse ainult v a h e p e a l s e d?

Kui te ainult ise teineteist vastastikku usaldate. Mitte paljalt üleüldse ja ülepea, vaid t ä i e s t i, lõpuni, igas asjas. Täiusliku usalduse sisse võite teie kõige jama eest kõrvale minna otsekui... otsekui oleks see täiuslikult kerakujuline pärlmutrist karp! Tulgu torm missugune tahes - mis jaksab ta sellega teha?! Muudkui kiigutab mõnusasti...

Mina hoopis oletan, et kui hing saab lõpuks vabaks nõuandjatest, vahendajatest, seletajatest, õpetajatest ja kõikidest, kes püstitavad oma putkad iga usundi teelahkmele, saavutab hing täiusliku valgustuse, nagu iga lill, lind ja põõsas.

Ja seda tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht - või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema surematus!

Juhumuutlikkus tähendab seda, et tavalise matemaatilise statistika reeglid ei tööta. Näiteks kui lugeda, et tänaval vastu tuleva inimese sugu on juhuslik sõltumatu sündmus, siis kui me kohtaks igas sekundis kümmet inimest, kuluks saja järjestikuse mehe ootamiseks 200 miljardit korda kauem, kui on Universumi vanus. Ometi pole selle sündmuse realiseerumine sõjaväeparaadil mingi probleem.

This means that you might not need a pharmacy or an exogenous substance to heal you—you have the power from within to up-regulate the genes that make IgA within a few days. Something as simple as moving into an elevated state of joy, love, inspiration, or gratitude for five to ten minutes a day can produce significant epigenetic changes in your health and body.

IgA and IgM antibodies produced in saliva (and feces) are detectable months before IgA and IgG antibodies appear in the blood and several months before lesions occur on the surface of the GI tract (these lesions enable veterinarians to clinically diagnosis inflammatory bowel disease [IBD] or leaky gut syndrome). So, the saliva testing system can detect the progressive, pathological process of gut destruction and permeability much sooner than it can be detected via either blood testing or clinical diagnosis.

Nutriscan measures IgA and IgM antibodies in a dog’s saliva. By detecting high IgA and IgM antibody levels, NutriScan identifies changes in the dog’s gene expression when faced with the reactive food, enabling the test to clearly identify the specific ingredient(s) causing the problem. NutriScan can also differentiate between a food intolerance/sensitivity and a food allergy because food allergies are typically mediated by different antibodies (IgE and IgG) than food intolerances/sensitivities (Dodds,

Kell 8:25 pannakse kooli uks lukku. Kes jääb mõne sekundi hiljaks, see peab oma last sel päeval ise kantseldama. Õhtul tuleb kohal olla minuti pealt 16:25, muidu teeb kool kurja nägu. Niisiis kogunevadki iga päev laste vanemad ja hoidjad kooli suurte rauduste taha, et kella kukkudes sisse sumada, nagu ostukeskuse allahindlusele.

Céleste räägib, et pean lastega iga päev pargis käima hakkama, eriti kolmapäeviti, kui Prantsusmaal kuni 11-aastastel lastel kooli pole.

Üldse, mulle tundub, et järsk elustiilivahetus võimaldab probleemidest vabaneda. Näiteks Eestis, kui olin 30 aastat iga päev mitu kruusi piima joonud, lõpetasin selle lihtsalt paugust ära, viskasin ka kohupiimad ja juustud menüüst välja ning enesetunne läks palju-palju paremaks. Kui paari aasta eest igapäevasele kokakoolale ja nisutoodetele selja keerasin, võtsin mõne kuuga alla üheksa kilo. Pole mõtet küsidagi, kas enesetunne sai plusse juurde. Täpselt sada korda parem hakkas. Ja mitte ainult kehal, vaid ka kupli all.

U subotu posle Uskrsa, s Hansom Liberom i majstorom Janom Prevostom, izvrsnim slikarem, rodom iz Briža, pošao sam iz Antverpena prema Brižu, putem kroz Šelt i veliko selo Bevern. Pošto sam stigao u Briž, Jan Prevost poveo me je u svoju kuću i iste večeri prepiremio obilan obrok i pozvao silne ljude da se upoznaju sa mnom. Sledećeg dana, Marks, zlatar, pozvao me je i priredio sjajan obrok i poveo još ljudi da se upoznaju sa mnom; posle toga, poveli su me da vidim carevu kuću, ogromnu i veličanstvenu. Tu sam video kapelu koju je oslikao Rože, a neke slike su od još starijih slikara. Potom su me poveli do Svetog Jakova, i pokazali mi izvanredne slike Rožea i Iga, obojice velikih majstora. Posle toga, u Bogorodičinoj crkvi video sam kip koji je izradio Mikelanđelo iz Rima; potom su me vodili po mnogim crkvama i pokazivali mi izvrsne slike, kojih ima mnogo, a pošto sam razgledao Jana i sve druge stvari najzad smo došli u Slikarsku kapelu, u kojoj zaista ima odličnih stvari. Potom su za mene priredili svečanost i odatle sam s njima otišao u njihov esnafski dom; tamo su se okupili mnogo ljudi od ugleda, zlatari, slikari i trgovci, pa sam večerao zajedno sa njima, a oni su mi uručili poklone i upoznavali se sa mnom i ukazivali mi veliku čast; a dva brata, Jakob i Piter Mostert, gradski odbornici, poklonili su mi tuce mešina s vinom, a čitav skup, više od šeszdesez ljudi, otpratio me je do kuće uz pravu bakljadu.

Iga tund teeb haiget. Viimane tapab

Kui õhutemperatuur tõuseb kraadideni, mida meie nimetame soojaks (ülejäänud maailm aga roheliseks talveks), hakkavad šašlõkitajatega rohututtide pärast konkureerima päevitajad. Iga magala pargitsoon kattub ühtlaselt aristokraatlikult rohekasvalget tooni pepudega, mille omanikud keeravad veel bikiinid torusse tagumiku vahele, et iga lohk piisavalt päikest saaks. Päikesevanne võtvate daamide keskel kõrgub alati mõni juba tumepruun härrasmees, rusikad puusadel, tumesinised trussikud kaenlaalusteni tõmmatud.

Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto 80-20% reegel on imbunud pea kõikidesse valdkondadesse. Ajajuhtimise kontekstis tähendab see seda, et 20% meie tegevustest annab 80% lisaväärtusest. Ehk siis näiteks 20% minu poolt tööpäevas kulutatud ajast annab 80% selle päeva töö tulemusest. Seega on minu ülesandeks leida igas päevas üles need 1.5 tundi tööülesandeid, mis on absoluutselt kriitilised oma tööalaste eesmärkide saavutamiseks. Just need ülesanded on prioriteetsemad. Ma tegelen nendega endale hästi sobival ajal päevast, kus olen vaimselt aktiivne ja kus on võimalikult vähe segajaid. Seejärel võtan kätte ka ülejäänud 80% tegevusi, aga kui mõni neist jääb tegemata, ei juhtu midagi hullu. Perfektsionist kasutab tihti 80-20% reeglit tagurpidi! Kui reegel ütleb et 20% tegevust annab 80% tulemust, siis perfektsionist tegeleb eelkõige selle 80% osaga, mis annab ainult 20% tulemust. Seetõttu on oluline alustada õigest otsast – tegevustest, mis võtavad 20% ajast, aga annavad 80% tulemusest. Ja kui siis jääb aega üle ja see on piisavalt oluline, võib tegeleda ülejäänud 80% asjadega, mis annavad 20% tulemusest. Alusta õigest otsast ja ülejäänu läheb kõik ise paika!

Kui vähe ta vastas neile moraalseile nõudeile, milledele peab vastama iga õige ja aus poliitikategelane, seda paljastas ta ise täieliku selgusega oma kõnega Voltas.

Lihtsamale inimesele on kurk ja tomat samasugune mahutoode nagu eestlasele kartul. Neid kahte süüakse siin tõesti iga päev ja igal pool. Kõrvale ja peale käivad mitmesugused lisandid ja mõned neist muudavad isegi lihtsa tomati ja kurgi tõesti väga maitsvaks.

Forma parte de un proceso de envejecimiento en el que las personas que consumen un exceso de azúcar sufren un daño celular crónico relacionado con la glucemia alta. Una dieta con un índice glucémico entre moderado y bajo es el método principal para minimizar este efecto. El intervalo óptimo del IGA es entre 70 y 85.

Mind lohutati, et küll ta tuleb varsti jälle tagasi. Aga ta ei tulnud ja varsti sain niikuinii teada, et teda ei olnud enam. Et see oli esimene kaotus, siis oli mu lein raske, aga lühike. Siis tundus see mulle millegi nii harukordsena, mis võib juhtuda ainult üks kord. Ma ei teadnud siis veel midagi surmast, kuidas oleksin võinud siis teada, et inimene sureb mitte ainult üks kord, vaid palju kordi – iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud.

The ty’iga were a normally bodiness race of demons that dwelled in the blackness beyond the Rim. I recalled being told that they were very powerful and very difficult to control.

Gaasiballoonikene oli tühi. See oli saadud minu õe emalt, kes töötas iga jumala päev postiljonina. Nad kõik kandsid koerte pärast pipragaasi, ajalehed olid aga kaasas nende omanike pärast.

IgA can protect mucous membranes (like the lining of the digestive tract and the lining of the respiratory tract) from bacteria and viruses. That’s why breastfed babies are less likely to have diarrheal illnesses or colds in the first year. Most other diseases can be prevented with other types of antibodies. These protective antibodies can cross the placenta from the mother to the baby, but they cannot be passed in breast milk. That’s why breastfeeding can’t replace vaccination. Even if the mother is immune to whooping cough, for example, she can’t pass that immunity to her baby through breast milk. She can pass it through the placenta during pregnancy, but those antibodies will last in the baby’s bloodstream for only six months at the longest.

Igal juhul olen leidnud, et selleks ajaks, kui sa oled ükskõik millises stiilis täiusele jõudnud, oled sa sellest alati välja kasvanud. «Loomade farm» oli esimene raamat, kus ma täiesti teadlikuna sellest, mida teen, püüdsin poliitilist sihti ja kunstilist sihti üheks liita. Ma pole juba seitse aastat romaani kirjutanud, kuid ma loodan, et üsna varsti kirjutan. See romaan on nurjumisele määratud, iga raamat on nurjumine, aga ma tean mõningase selgusega, mis laadi raamatut ma tahan kirjutada.

Jättes kõrvale vajaduse elatist teenida, on minu meelest kirjutamisel, vähemalt proosa kirjutamisel, neli suurt motiivi. Erineval määral eksisteerivad nad igas kirjanikus, proportsiooniti aeg-ajalt varieerudes vastavalt õhkkonnale, milles ta elab.

If a problem with gluten is suspected, you want to not only test the gliadin antibodies but also the antibodies to tissue transglutaminase, along with the anti-endomysial antibodies. It’s also a good idea to test both immunoglobulin A (IgA) and immunoglobulin G (IgG) because if one of these immunoglobulins happens to be depressed, it can result in a false negative result.

If a problem with gluten is suspected, you want to test the gliadin antibodies, the antibodies to tissue transglutaminase, and the anti-endomysial antibodies. It’s also a good idea to test both immunoglobulin A (IgA) and immunoglobulin G (IgG) because if one of these immunoglobulins happens to be depressed, it can result in a false negative result, causing the person to think that their body doesn’t react to gluten when the opposite is true.

«Ah, Jürka, arvad sa tõesti, et on iga kord nii kerge öelda, mis õige, mis vale, või on see nii tähtiski teada?» «Ei vist,» lausus Jürka veendunult.

- Mówiłam, żebyś nie zawadzała mi przed dwunastą? - rzuciła. - Mówiła pani. - I? Co było niezrozumiałe? - To, dlaczego wciąż pozwala sobie pani na drwiny z mojego nazwiska i... - Nigdy nie drwię z moich aplikantów - ucięła Joanna, otwierając laptopa stojącego na biurku. - Przeciwnie, dbam o nich. Martwię się jak długo pożyją. Iga spojrzała na nią z powątpiewaniem. - O ciebie się akurat nie martwię. - Dziękuję. - Nie masz za co. Po prostu doszłam do wniosku, że skoro meduzy przetrwały sześćset pięćdziesiąt milionów lat bez mózgu, tobie też się uda.

Na miejscu jedna z sekretarek zaprowadziła ich do pustej sali konferencyjnej, gdzie mieli czekać na jej szefa. - To jaką mamy strategię? - odezwała się Zawada. - Prostą. Ja się odzywam, ty nie. Iga popatrzyła na niego z niedowierzaniem. - Naprawdę się dobraliście. - Hm? - Oboje macie dokładnie tyle samu uroku osobistego i uprzejmości.

Iga suure loo alguslätteks on alati väikesed lood, mis tunduvad kulgevat ei kuskilt mitte kuskile, ent kui need killud õigesti kokku panna, moodustavad nad pildi, mis tõestab, et iga tühisemgi hetk meie elus on osa suurest tervikust.

La otra de las dos personas con diabetes tipo 1, cuya tabla de IGA se muestra más adelante en este libro y que fue diagnosticada por médicos con diabetes tipo 1 en un entorno hospitalario, redujo sus veinte unidades de insulina y un índice glucémico de hasta 300, hasta alcanzar un IGA normal de 73 después de dos semanas de seguir el programa y se ha mantenido entre 85 y 90 durante los últimos ocho años.

Iga armumäng saab ükskord otsa, armastus mitte kunagi.

Kuni inimesed on veel noored ja nende helitöö on alles esimeste taktide juures, võivad nad seda kirjutada ühiselt ja teineteisega motiive vahetada, ent kui nad kohtuvad ja on juba vanad, siis nende helitöö on enam vähem lõpetatud, iga ese tähendab midagi muud nii ühe kui teise helitöös.

Maailm vananeb kiiremini kui mina, tundub mõnikord. Meeletu hoo asemel külm arvestus, kõigi piiride tagusest tähtsam tervislik. Karikast keeldub, sest autoga. Kuulates vaatab kella. Oh, muidugi võtab vastu ka vahel, aga teisiti, rääkides asjast, või siis iga naeratus natuke kihlvedu natuke hobuse peale, kelle sadulas kapata tõusva päikese poole - ehk teisisõnu vaid seni, kuni on jõudnud hommik - ja kui edasi, siis mööda ringi, mille keskel on veski, see, mis jahvatab aeglaselt.

Pinnapealsed tüdrukud pinnapealseteks suhteks. Tüdrukud, kes ei täitnud ta ootusi ja eesmarke. Pettumused, kes tuli parema tulemuse saavutamiseks välja vahetada. Või polnud see nii? Äkki me ei saanudki ta vastuolulistele ootustele vastata. Sa pead ju iga kord sukelduma, kui tahad põhja puudutada, pead unustuseks minema peaaegu niisama kaugele, kui selle esimesega. Aga kui sa kardad põhja, püüad vältida rõhku ja hapnikupuudust, hoiad sa nina pinnal, teed lõpu enne, kui liiga hilja. Ringmäng kestab. Järgmine raund jälle pinna peal. Järgmine-järgmine-järgmine.

[... ] ja seetõttu oli Paul küsitlenud mitmeid õnnetuste ohvreid. Ta oli ikka ja jälle seda sama kuulnud. See oli erinevalt esitatud, aga see seisnes alati ühes ja samas: Ma mäletan autosse istumist ja ma mäletan, et ärkasin siin üles. Ülejäänu kohal on lihtsalt auk. Miks poleks temaga võinud midagi sellist juhtuda? Sest kirjanikel jääb kõik meelde, Paul. Eriti see, mis haiget teeb. Kisu kirjanikul riided seljast, osuta armidele ja ta räägib sulle igaühe saamisloo. Suurtest armidest saavad nad romaani, mitte amneesia. On hea omada natuke annet, kui sa kirjanik tahad olla, aga ainuke tõeline nõue on see, et tuleb iga armi saamislugu mäletada.

Juba teisel Tartus viibimise kuul selgus Katrinile, et tema rahadest ei piisa. Päris katastroofiline olukord küll polnud, puudujääk võrdus ligikaudu väikese summaga, mille võrra Katrini palk on väiksem varem tudengina isalt saadud taskurahast. Puudujäägi kattis Katrin summast, mis oli määratud ülikooli õppemaksuks. Isalt ei tahtnud ta abi paluda, veel vähem memmelt. Õppemaksu tasus ta alles palgapäeval ja et nüüd tuli ka järgmises kuus arvestada puudujääki, otsustas ta oma väljaminekuid piirata. See oli algul pisut harjumatu olukord, sest Katrin pole küll raha asjus kergemeelne, ent tal on palju väikesi nõrkusi, mis maksavad raha: kohv, naisteajakirjad, kallid sukad, kallis lõhnaõli ja puuder, tahe omada isiklikult iga huvitava autori uudisteost; soengu ja maniküüri laseb ta teha linna parimas äris. Nüüd peab ta paljust loobuma. Hoolitseb ise oma käte ja juuste eest, jätab ostmata kõiksugu tühja-tähja, lepib lõunal ühe toiduga ja lubab endale vaid kord nädalas kohvi, mille siis keedab ise oma väikeses elektrikannus. Ka on ta otsustanud ise pesta oma ihupesu, mis muide on ta suurimaid nõrkusi: ta võib mõnikord kas või ülepäeviti pesu vahetada, nii armastab ta puhtust ja ilu oma keha ligidal.

Septembri maailmas algasid paljud asjad pan-iga. Pandeemia, pangaea, panatsea, panoptikum. Need olid suured sõnad, seda kindlasti, aga nagu öeldud, luges September palju ja talle meeldis, kui sõnad ei üritanud lihtsad välja paista, vaid tõmbasid selga täisvarustuses soomusrüü ja kappasid lippude lehvides lahinguväljale.

against such respiratory-tract infections as pneumonia and influenza.55 Moderate exercise may be all it takes to boost IgA levels and significantly reduce the chance of coming down with flu-like symptoms. Compared to a sedentary control group, those who performed aerobic exercises for thirty minutes three times a week for twelve weeks had a 50 percent increase in the levels of IgA in their saliva and reported significantly fewer

Iga olend, iga rahvus, iga tsivilisatsioon saavutab elult ja eksistentsilt pikemas perspektiivis just nimel seda, mille poole püüdleb. Tihti nimetavad nad ise seda Saatuseks, teadvustamata enesele, et toimunu oli vaid Tõeks saanud ihalus püüdmatu ja näiliselt võimatu poole.

Igas kuristikus on peidus redelike, mille astmed hakkavad helendama, ükshaaval, pakkudes end kandjaks tagasiteel ELLU! Usalda, keskendu vaid ühele redelipulgale korraga, aseta sellele jalg ja hinga sügavalt, tänuga. Rohkem hetk sult ei nõua. Ei pea teadma, mis järgneb, mis ootab üleval. Oluline on usaldus. See kasvab iga astmega. Suured sihid kaotavad tähtsuse.

Minu rippvoodi oli meie magamistoa verandal. Iga hetke, mis mul õnnestus oma "kohtumiste ja suhtlemiste" vahelt näpata, veetsin kiikudes, ümberringi puud ja laulvad linnud. Teadus pole kiikumise ravimõju küllalt uurinud. See mõjub palju paremini, kui rahusti.

Mina olin tellinud lihtsalt hobuse. Et ma saaksin kaaslastega sammu pidada, selleks oleks kõlvanud iga vana heinahävitaja.