Ajal Quotes

kusimpan sendiri mega rinduku dalam langit jiwaku yang akan kau kutip setiap senja sepenggal demi sepenggal sebelum tenggelam ke kaki ajal

janji yang kamu katakan dulu. tenggelam juga menemui ajalnya menjelang malam rupanya aku terlalu pagi mencintai mu

Hayat bahasa di akal bangsanya ajal bahasa di keris bangsanya.

Diriwayatkan oleh Ibnu Mas'ud RA, Rasulullah SAW bersabda : Nabi SAW membuat gambar empat persegi panjang. Di tengah-tengah ditarik satu garis sampai keluar. Kemudian beliau membuat garis-garis pendek di sebelah garis yang ditengah seraya bersabda: Ini adalah manusia dan empat persegi panjang yang mengelilinginya adalah ajal. Garis yang diluar ini adalah cita-citanya, serta garis yang pendek adalah hambatan-hambatannya. Apabila ia dapat menghadapi hambatan yang satu, maka ia akan menghadapi hambatan-hambatan yang lain. Dan apabila ia menghadapi hambatan yang lain, maka ia akan menghadapi hambatan yang lain lagi..

Kaun bata sakta hai yeh mulaqaat pehli yaan aakhri hai.. Na jaane kitni baar mil chuka hoon tujhse aur kitni baar abhi milna baaki hai... Har daur mein hota hai koi kirdaar mere jaisa.. Na jaane kitne qisson me zikar hai mera aur kitni kahaniyon mein abhi likhna baaki hai... Sadiyon se chal hoon ekk kaafile ke saath saath.. Na Jaane kin Manzilon ki talaash hai aur kahan abhi Pahunchna baaki hai... Suna hai Sau raaste jaate hai usski jaanib ki taraf ... mujhe ek bhi nai mila, lagta hai nasamajh kadmon ka abhi Bhatkna baaki hai... Na thama hai, na hi thamega yeh ranjishon ka silsilaa 'Mehram.. Na jaane kitni dafa toota hoon abhi kitna aur bikhrana baaki hai... Khwabon me khawab dekh raha hai ek mitti ka bhut zameen pe.. Uske Khwabon ki ajal mein bas Palkon ka jhapkana baaki hai... Wajood-e-adam ke dayaron se nikal toh chuki hai zaat meri.. Bas saanson ka rukna aur rooh ka bicharna baaki hai.. Uss roshni ki talaash mein jo phir raha hai dar-ba-dar... Dekh Patangey ney Samait liya haunsla usme Jitnaa abhi baaki hai... Kaun bata sakta hai yeh mulaqaat pehli yaan aakhri hai Na jaane kitni baar mil chuka hoon tujhse aur kitni baar abhi milna baaki hai...

Paradoksaalne on see, et enamik venelastest tahab emakeelset teenindust (ekskursiooni), sest üldjuhul on see ainus keel, mida nad mõistavad, aga samal ajal küsivad sellist tuuri, kus poleks teisi venelasi.

aku harap, aku bisa menjadi wanita yang hebat sebelum ajal menjemputku, kata ibu wanita yang hebat itu bukan karna dia cantik, bukan karna dia pintar atau dia kaya tapi Wanita Hebat itu adalah Wanita yang mampu berdiri dengan menyelesaikan masalahnya, mampu percaya dan mampu berdoa pada Tuhan yang selalu menjadi sumber kekuatannya, itulah wanita yang hebat

Rahu ajal matavad lapsed isasid, kuid sõja ajal isad lapsi.

Konon ketika orang akan mendekati ajal, biasanya mereka bisa merasakan sebuah firasat.

Kalau Allah kata ajal aku di Şanlıurfa, maka di situlah. Kalau tak, life goes on.

/.../ üks inimene, kes ootab teist, on nagu matemaatiline tehe, mil pole emotsioonidega mingit pistmist. Ootab. Üks inimene ei tee lihtsalt tükil ajal midagi, kuni teine kohale jõuab.

Järgmisel päeval ei tõstnud ta jalgagi majast välja ja veetis suurema osa ajast oma toas, halvatuna meeletust hirmust surma ees, ent samal ajal elu enese vastu vähimatki huvi tundmata.

Tahtsin ära minna ja sumedas õhtuhämaruses pargi poole jalutada, aga iga kord, kui ma lahkumist üritasin, mässiti mind lärmakasse, pöörasesse vaidlusse, mis kiskus mu nagu köitega toolile tagasi. Ent küllap vaatas samal ajal mõni juhuslik möödamineja pimenevalt tänavalt üles, uudistades inimsaladusi, mida varjas meie kollaste akende rida.

Selleks, et määratud kodanikkude arv mitte väheseks ei jääks ega ülearu suureks ei paisuks, on antud käsk , et üheski peres, ei oleks umbkaudu 14-aastasi lapsi ühekorraga vähem, kui 10 ja rohkem kui 16, samal ajal kui nooremate laste suhtes mingit arvu kindlaks määratud, ega ette kirjutatud ei ole. Kes suuremates peredes ülearu on, väiksema juurdekasvuga peredesse paigutatakse. Kui aga juhtuma peaks, et kogu linnas see arv üle lubatud määra tõuseb, siis täidavad needsinased teiste linnade puudujääki. Kui juhtub, et terve saare rahvaarv lubatud määrast üle läheb, valitakse igast linnast teatud kodanikud ja rajatakse nende eneste seaduste järgi linn kõige lähemal maal. Nad võtavad ka selle maa rahva eneste sekka... kui aga selle maa asukad utooplastega koos ja nende seaduste all elada ei taha, siis aetakse nad välja.

Enamikul mu vanemate sõpradest ja nende lastest on mõni diplom. See ei tähenda, et nad saaksid töötada alal, mis meeldib – otse vastupidi, nad astuvad ülikooli ja tulevad sealt ära, sest kunagi, ajal, mil ülikoolid paistsid veel vajalikud, olla keegi väitnud, et kui inimene tahab elus edasi jõuda, peab tal olema diplom. Ja nii polegi maailmas enam suurepäraseid aednikke, pagareid, antikvaare, kiviraidureid, kirjanikke.

Hing, see on keha edevus ja lõbu, kuni sellel kehal on asjad väga hästi, aga samal ajal on see ka soov see keha maha jätta, kohe kui inimene jääb haigeks või kui asjad lähevad halvasti. Sa võtad nendest kahest poosist selle, mis sulle hetkel mugavam on, ja kogu lugu. Kuni valida saab, on kõik väga hästi. Aga minul ei olnud enam midagi valida, minu kaardid olid laotud! Mina hulpisin kõriauguni tões ja minu surm kõndis mul kannul...

Eestlased siin Kanadas ja mujal oma diasporaas tahtsid alles hoida ja arvasid, et kuidagi hoiavadki alles õiget Eesti aega. Neil oli sellest ajast kaasa toodud tõelisi reliikviaid, rahvariideseelikuid, piibleid, mõni luuleraamat ja pross. Aga seda kokku oli ikkagi nii vähe. Polnud sõnnikulautu, polnud suitsunud kööke, külavaheteid, poriseid õhtuid, raagus õunapuid, vanu aknakardinaid vana akna ees. Kõike seda märkamatut ja imelikku, mis ühest maast teeb selle maa ja ühest ajast selle aja ja ühest rahvast selle rahva, kes elab sel ajal selle maa peal.

Inimesed arvavad, et kõigile kõige paremat pakkudes saab neist lõpuks täiuslik ühiskond. See aga pole asja mõte. Loodus - mõelgu hr. Darwin ükskõik mida - ei arene parima ülevõimu poole (milliste kriteeriumide järgi ta siis areneb?). Loodus ammutab jõudu mitmekesisusest. Ta vajab häid, kurje, hulle, meeleheitlikke, sportlikke, vigaseid, küürakaid, jänesemokalisi, rõõmsaid, kurbi, intelligentseid, rumalaid, egoiste, heldeid, väikesi, suuri, musti, kollaseid, punaseid, valgeid ... Ta vajab kõiki religioone, kõiki filosoofiaid, kõiki fanatisme, kõiki tarkusi ... Ainus oht on see, kui üks neist liikidest kõrvaldab teise. Me oleme näinud, kuidas kunstlikult loodud, kahest parimast peast (sellisest, mis vajab kõige vähem vett, talub kõige paremini külma ja annab kõige ilusamaid teri) aretatud maisi põllud on korraga õige tühisemagi haiguse tagajärjel hävinud. Samal ajal aga on metsiku maisi põllud, mis koosnevad mitmetest erinevatest tüvedest - igaüks oma iseärasuste, nõrkuste ja kõrvalekalletega -, alati leidnud kaitse epideemiate vastu. Loodus vihkab ühetaolist ja armastab mitmekesisust. Võib-olla selles seisnebki tema geniaalsus.

Tol ajal kui tervisehäired eksisteerisid ainult ta ettekujutlustes, oli see ta lemmikkõneaineks; nüüd aga, mil ta tervis oli tõesti korrast ära, ei tuletanud ta oma kannatusi kunagi meelde.

Mereka berteriak, ketika melihat sangkur terhunus tiba-tiba menembus dadanya. Tidak menyiratkan duka atau apa pun jua, hanya darah yang muncrat serupa jingga matahari yang perlahan meredup. Takikan luka pada batang pohon karet dan cairan putih yang mengalir dari seringainya. Putih matanya terbeliak, seperti hendak menjemput ajal atau barangkali keabadian. Lalu segalanya berhenti. Tinggal putih. Hanya putih yang menyilaukan...  putih kelopak melati, bahkan tak pernah secantik dan seindah itu.

Hanya ada satu kitab yang melantun ikhwal binatang buas, bahtera besar dan untaian kisah dari khazanah kehidupan orang-orang suci. Kitab yang tak cuma berkotbah tentang arti kata selamat atau pun kiamat. Yang tak cuma bicara tentang panorama surga atau gairah buta para pelacur di pinggir jalan. Cuma satu buku semenjana yang bicara tentang manusia dari perspektif jujur kaca matanya sendiri. Yang tak menyaran apa-apa selain cinta dan tafsir kehidupan dari mata para fakir. Buku yang mesti dibaca sebelum ajal menjemput.

Seperti halaman pembuka buku yang berulang kali kita baca, apakah bagimu hidup sungguh-sungguh berasa hampa? Seperti langkah yang tak memiliki jejak kaki, seberapa centang-perenang dunia yang kita tinggali? Meskipun ada banyak hal yang jauh lebih penting dari tragedi Yunani. Sudah beberapa waktu orang tak lagi mengenal Dionisos. Kita tak selalu larut dalam pesta anggur kegilaan, ritual pemujaan jiwa atau tenggelam dalam percakapan filosofis antara hidup dan mati. Persahabatan kita adalah timbunan lumpur sepanjang pematang sawah, yuyu gembur yang merayap di selokan, merah hitam biji saga, permainan bola di tengah derasnya hujan atau aliran sungai keruh tempat di mana kita berenang sambil bersenang-senang. Namun setelah persimpangan jalan itu, kita tak lagi melihat dunia dari mata Hamlet atau Macbeth. Nyatanya, itu adalah suratan nasib yang menyatukan dan sekaligus memisahkan jarak di antara kita berdua. Kita telah mengarungi perjalanan waktu dalam sebuah rangkaian cerita dan sekumpulan nama-nama; Dari Agatha Cristhie hingga O. Henry, dari Shakespeare hingga Hemingway, dari Tolstoy hingga Dostoevsky, dari Kawabata hingga Murakami, dari Sartre hingga Derrida. Waktu meluber dalam kemabukan kata-kata. Engkau yang tak henti membuatku merenung, sementara aku cuma bisa memaksamu tertawa. Begitulah kita lewatkan hari-hari demi membunuh sepi. Sampai kemudian, seperti sepasang kekasih - ajal memisahkan. Kalaupun sungguh, hidup adalah sebuah tragedi. Aku tak tahu mengapa engkau mesti mengakhiri hidupmu dengan cara seperti ini? Kelabu asap knalpot itu berasa menyesakkan dada. Cekikan tangan kematian yang akan terus menghantui pikiranku bertahun-tahun lamanya. Kepastian takdir yang mempertemukan. Takdir pula yang menceraikan. Adakah engkau lebih mencintai maut daripada kehidupan? Adakah engkau telah menemukan kebahagiaan yang engkau cari?

Naljakas on näha, kuidas keegi peatab üherealisel peatänaval auto, et sõpra tervitada. Peataja astub ligi, autojuht laseb akna alla ja pistab pea aknast välja, et saaks tuttavat kolm korda põsele suudelda. Samal ajal teised autod seisavad tema taga ummikus - ja ei lasegi signaali. Ootavad kannatlikult ja mõistvalt.

Sellele ajale - meie ajale - on omane, et kõik rahvad ja inimesed maa peal on leidnud end ühel hetkel jäägi olukorrast

Pintu Ajal laksamana penghinaan pribadi, dirancang untuk mengingatkan Percy akan semua yang tidak bisa dia nikmati.

Keset suve on tööl rahulik. Hommikul tulevad raamatukogutöötajad kohvile nagu kariloomad jooma, lõuna ajal sööma ja pärastlõunal jälle kohvile.

Ai gulcheen-e-ajal tujh se nadani hui, phool voh tora ke gulshan mein veeranee hui.

Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto 80-20% reegel on imbunud pea kõikidesse valdkondadesse. Ajajuhtimise kontekstis tähendab see seda, et 20% meie tegevustest annab 80% lisaväärtusest. Ehk siis näiteks 20% minu poolt tööpäevas kulutatud ajast annab 80% selle päeva töö tulemusest. Seega on minu ülesandeks leida igas päevas üles need 1.5 tundi tööülesandeid, mis on absoluutselt kriitilised oma tööalaste eesmärkide saavutamiseks. Just need ülesanded on prioriteetsemad. Ma tegelen nendega endale hästi sobival ajal päevast, kus olen vaimselt aktiivne ja kus on võimalikult vähe segajaid. Seejärel võtan kätte ka ülejäänud 80% tegevusi, aga kui mõni neist jääb tegemata, ei juhtu midagi hullu. Perfektsionist kasutab tihti 80-20% reeglit tagurpidi! Kui reegel ütleb et 20% tegevust annab 80% tulemust, siis perfektsionist tegeleb eelkõige selle 80% osaga, mis annab ainult 20% tulemust. Seetõttu on oluline alustada õigest otsast – tegevustest, mis võtavad 20% ajast, aga annavad 80% tulemusest. Ja kui siis jääb aega üle ja see on piisavalt oluline, võib tegeleda ülejäänud 80% asjadega, mis annavad 20% tulemusest. Alusta õigest otsast ja ülejäänu läheb kõik ise paika!

Minu eesti sõbranna Mari, kes elab koos oma ungarlasest poiss-sõbraga, teab rääkida, kui väga ungari mehed oma emadest sõltuvad: "Ikka kogu aeg on vaja koju vanemate juurde minna. Ja kõik mu kolleegid ka: enamik on maalt pärit ja nad sõidavad igal nädalavahetusel koju, sest seal saab hästi süüa. Esmaspäeval tulevad tööle, kodust toodud karbid kaasas. Lõuna ajal pakivad lahti ja vaatavad, mis emmed neile süüa on teinud. Jube naljakas!

On ülisuur viga lasta inimesel näha või kuulda valel ajal. Enamiku inimeste jaoks kaotab Shakespeare igasuguse võlu seetõttu, et nad koolis on kohustatud teda õppima; Shakespeare'i tuleb laval näha, mängituna nii, nagu autor seda kirjutades ette kujutas. Teatris oskate seda üsnagi noorelt hinnata, ammu enne, kui mõistate sõnade ja värsside ilu.

Ia merasa dirinya sebagai raja yang ingin menaklukkan nafsunya sendiri. Menelisik setiap susunan bidak bidak yang berdiri di hadapannya. Algoritma rumit yang menimbang setiap langkah yang terlintas dalam benak seorang Grandmaster. Adakah sebuah varian istimewa yang bisa mewakili siasat yang ingin ia mainkan? Menentukan strategi pembukaan yang akan memastikan sebuah kemenangan berada di dalam genggaman tangannya. Menetapkan langkah, apakah ia mesti maju menyerang atau justru mundur bertahan? Pertaruhan martabat memaksanya berpikir keras, kemana pion pion hitam itu harus beranjak? Demi menegakkan wibawa yang menyerupai sebuah batu penjuru. Hasrat yang menunggu pintu gerbang terbuka untuk membuka jalan menuju kastilnya sendiri. Istana nan megah dengan halaman luas berupa taman yang tertata indah persis seperti di dalam mimpi Raja Nushirvan. Demikianlah ia melihat Xiangqi terlahir di China, berkelana ke India sebagai Chaturanga dan lalu hijrah ke Persia sebagai Shatranj. Petak petak hitam putih di atas papan yang kemudian menjelma menjadi lingkaran ouroboros. Bala tentara Maharaja Gupta mulai bergerak serentak melewati setiap tatahan batu dan undak undakan tangga melewati lebih dari lima belas abad perjalanan waktu yang tak tahu kapan bakal berhenti. Ialah titisan Sang Chandragupta, memberi aba aba kepada segenap prajuritnya dengan suara lantang. Langkah kakinya tegap dan mantap. Walau tidak seperti dulu, ia masih sanggup tegak berdiri, melihat dirinya sendiri di dalam pantulan cermin. Anggun dan memesona seperti seekor kuda bangsawan. Elok seperti Akhal Teke dan rupawan bagai Friesian. Dengan tubuh yang liat, kaki yang kuat, mata yang ekspresif dengan lengan berotot dan kejantanan yang tak ingin ia sembunyikan di balik benteng pikiran seekor gajah yang keras kepala dan keangkuhan hati seorang menteri yang bersikeras ingin diakui. Itulah sebab mengapa ia tak akan pernah mengibarkan bendera putih. Walau ia tahu, setiap langkah punya arti untuk menang atau ditaklukkan. Ia tak akan menyerah tanpa melakukan perlawanan. Pada sisa waktu yang berdetak kian lambat dan perlahan memojokkan dirinya hingga sudut terjauh dari pertahanan papan caturnya sendiri. Setiap petak hitam putih adalah pertaruhan antara hidup dan mati. Jengkal tanah yang mesti ia bela mati matian. Sepenuhnya tahu, di atas permukaan papan yang seakan tenang dan hening itu, ada pertempuran dahsyat dan berdarah darah. Perang yang telanjur mengubur semua ingatan atas waktu yang seolah tak pernah berubah. Masih seperti dulu. Waktu yang masih bisa menertawakan kenaifannya akan dunia. Waktu yang mengajarkannya memahami absurditas hidup. Waktu yang secara ironis justru ingin menghancurkannya. Memaksa ia mencermati setiap langkah melewati  jebakan tarian tango sang ratu yang akan mengantarkannya menjemput ajal. Maut yang setia mengintai di setiap sudut dan tak akan pernah berhenti memaksanya untuk menyerah.

... õpinguaastad on ainukesed õnnelikud aastad, ainukesed aastad, mil tulevik tundub sinu ees lahti olevat, mil kõik tundub võimalik, järgnev täiskasvanuelu, tööelu pole muud kui aeglane järkjärguline muttavajumine, kusjuures arvatavasti just sel põhjusel ei pea noorpõlvesõprus, mis sõlmitakse ülikooli ajal ja ongi õigupoolest ainust tõeline sõprus, täiskasvanuellu sisenemisele mitte kunagi vastu, me väldime noorpõlvesõpradega kohtumist, et vältida kokkupuutumist oma luhtunud lootuste tunnistajatega ja ilmse kinnitusega omaenese lüüasaamisest.

Perempuan dan Seekor Ular Tidak ada orang yang akan menghubungkan perasaanmu dengan apa yang mereka lihat, Jen. Tak seorang pun peduli! Semua hanyalah pengingkaran dari kata-kata rayuan yang terselip dari lidahmu. Mereka hanya melihat seekor ular berbisa dan bukan bunga mawar liar yang mekar di tengah hutan belantara, atau buah yang kepadanya kau jatuh cinta. Dunia ini terlalu jalang untuk kau nikahi. Ia terlanjur terkutuk sejak pertama kali Adam menjejakkan kakinya ke bumi. Jadi tak ada lagi yang perlu kau tangisi selain nasibmu sendiri. Sudah terlalu lama kau mengasah pisau nafsumu di atas batang leher yang telanjang itu. Tidakkah kau dengar dengus nafasnya saat mereka sekarat? Tidakkah kau dengar suara ajal meronta-ronta minta dikasihani?

Esimesel hetkel seisis naistekari otsekui halvatult, kuid järgmisel sekundil puhkes nagu ühest suust kisa, naised tormasid paaniliselt maja poole ning rüsisid kööki. Tõttasin nende kannul ja leidsin, et köök on muutunud ulguvaks hullumajaks. Lihtsatel maanaistel on kummaliselt nõrgad närvid ja ehmatuse puhul on hüsteeriahood kerged tulema. Haarasin seepärast pliidilt kohvikannu ja lõin oma vana komandohääle registri lahti: "Vait, naised, muidu kallan kohvi torust alla!" Samal ajal astusin paar sammu kraanikausi poole ja lasin pruuni joa voolama. "Kas härra Kaarel on hull!" karjus üks naine, hüppas ette ja rabas mul kohvikannu käest. Nõidus lasi naised kohe lahti ja mõne minuti pärast istus kogu seltskond juba mõnusasti lauas. Sellest peale on mul vankumatu usk kohvi võimusse naishingede üle, eriti sõjaaja paine all.

Kui kodutuid poleks, peaks nad välja mõtlema, linnavalitsus peaks nad palkama, et nad magaksid pinkidel ja uksealustes ja hommikustele tööleminejatele või sellistele, kes tööle ei lähegi (aga on ikka varakult väljas, sest viimane sääsk äratas kella kuue ajal) meelde tuletaksid, et nad on õnnelikud inimesed, väga õnnelikud, sest neil on katus pea kohal, neil on üks uks, mille nad saavad enda järelt lukku panna ja mille taga on nende autonoomne territoorium, kust möödakäijad ja pätid ei saa läbi voorida ja kus puhkuselesõitjad ei saa oma hommikusi ratastega kohvreid nende voodi eest kõrinal mööda vedada!

Baca aku sebagai buku. Jangan terburu-buru. Atau baru selembar langsung kau bakar. Jangan pernah berpikir kau bisa lekas tiba di halaman terakhir. Aku sebagai buku, menebal hingga ajal.

Wayang membayang kenang. Manterakan batas. Tak ada gerak gambarkan cemasmu. Tak ada rupa lukiskan risaumu. Tak ada warna memutar gentarmu. Menarilah Yudhistira. Menarilah Duryodhana. hingga awal bertemu akhir, hingga asal bertemu ajal. Segenap diri tak terkecuali, henti di tengah sunyi padang Kurukshetra. Segala menanti, mati. Semua berpulang, masuk kembali ke dalam peti.

Kui te mu küsimust pahaks ei pane, söör Tuul," sõnas September mõne aja möödudes. "kuidas sinna Haldjamaale pääseb? Varsti oleme me juba Indiast. Jaapanist ja Californiast üle lennanud ja jõuame tagasi minu maja juurde."Roheline Tuul kugistas naerda. "Ma usun, et see oleks tõesti nii, kui maakera oleks ümmargune.""Ma olen päris kindel, et see on ... ""Tead, sa pead lõpetama sedasorti tagurliku vanamoodsa mõtlemise. Konservatiivsus pole kuigi veetlev iseloomujoon. Haldjamaa on vägagi teaduslik paik. Meil käivad kõik parimad teadusajakirjad."Leebe Tuule Leopard tõi kuuldavale kerge möirge. Väikesed pilved hüppasid pahuralt tee pealt eest. "Maakera, mu kullake, on laias laastus trapets, mõnes mõttes romb, terake nagu hüperkuup ja läbinisti pahur, kui teda vastukarva silitada. Lühidalt, see on mõistatus, mu sügisene leid, nagu omavahel ühendatud hõbedased rõngad, mis su tädi Margaret Türgist kaasa tõi, kui sa üheksa olid.""Kuidas te mu tädi Margaretist teadsite?" hüüatas September, käega juukseid kinni hoides."Olin just samal ajal oma keskpäevast iili üles keerutamas. Tädi kandis musta seelikut, sina kollast ahvipärdikutega kleiti. Karmidel iilidel on hea mälu asjade peale, mida nad saputanud on.""See mõistatus ei erine väga palju neist rõngastest," ütles Roheline Tuul pilku üle rohekate prillide kergitades. "Me pöörame maakera lukust lahti ja siis pöörame uuesti lukku ja kui me seda teinud oleme, jõuame me järgmisele rõngale, mida nimetatakse Haldjamaaks. Sinna pole enam palju jäänud.

Hiiumaa põhjarannikul, Reigi (Röicks) kihelkonnas asus omal ajal tosinajagu külasid, mis olid kas täielikult või osaliselt asustatud rootslastega (Reigi kirikuküla umbes 80 suitsuga, Pihla, Sigala, Ogandi, Mudaste, Kodeste, Kauste, Meelste, Malvaste, Tahkuna, Koidma, Tareste ja Kidaste küla). Neil olid rootsikeelsed jumalateenistused ja 18. sajandi hernhuutliku ärkamise ajal lõid nad rootsikeelse "koguduse". 1781. aastal sunniti enamik rootslasi välja rändama Lõuna-Venemaale, kus nad asutasid Gammalsvenskby küla.

See oli üks neid kohti, mida oli nüüd siginenud igasuguseid, palga suurusega tuhat kuni viiskümmend tuhat rubla aastas, ja mida oli rohkem kui omal ajal sooje altkäemaksukohti; see oli liikme koht Lõuna-Venemaa Raudteede ja Pangaasutuste Vastastikuse Krediidi Bilansi Ühendatud Agentuuride Komisjonis. See koht nagu kõik säärased kohad nõudis määratu suuri teadmisi ja teovõimet, mida ühes inimeses ühendatuna on raske leida. Kuna inimest, kellel oleksid olnud kõik need omadused, polnud olemas, siis oli igal juhul parem, et selle koha sai ennem aus kui autu inimene.

Ma vaatasin seda lagunemist ja ühtäkki sain ma sellest naisest aru. Ta oli teinud valiku, ta otsustas minna ära, õigemini jääda sinna, kus ta oli, mitte tagasi tulla. Aga samal ajal tahtis ta kaasa võtta enda kodu, ja seda ta ka tegi: see jäi ta mälusse alles. Siia korterisse tagasi tulnuna oleks ta pidanud nägema ja ise korraldama seda asjade laialipihustamist. Ilmselt oli see kodu olnud talle niivõrd tähtis, et ainuke viis seda endaga kaasas kanda oli sellest täielikult loobuda.

STAMMGAST (Erikale): Siis minge ja tooge oma kohvi, ma tahaks juba alustada. (Nuusutab). Moka see nüüd ei ole, aga ... ERIKA: Moka sai juba eelmise korra ajal otsa. MAGISTER: Missuguse eelmise? STAMMGAST: Mis on eelmine? MAGISTER: Rasked küsimused. ERIKA (läheb). STAMMGAST: Matemaatilised, nagu seegi, mitu tassi läheb vaja kolmele kohvijoojale, eeldusel, et igaüks joob omast ... Isegi praeguses, kuidas ütelda, ekstremaalses olukorras. Matemaatika algab arvudest.

Bulgaaria õigeusklikel oli Ottomani ikke ajal lubatud rajada ainult niisuguseid kirikuid, mis ei ole kõrgemad, kui meeter maapinnast ja mille ümbermõõt ei ületa ühe lehmanaha pikkust. Mõistagi improviseeriti hoolega ja maa alla rajatud kirikuid on siiani alles. Ühte neist saab näha ka Sofia kesklinnas, metroo peajaama kõrval. Lehmanahk lõigati ka siis pikaks ribaks nii, et kiriku ümbermõõt on ikka oma 50 meetrit vähemalt.