Ilma Quotes

Siapa yang menuntut ilmu dengan niat yang ikhlas, dia mendapat kehormatan sebagai mujahid, pejuang Allah. Bahkan kalau mati dalam proses mencari ilmu, dia akan diganjar dengan gelar syahid, dan berhak mendapat derajat premium di akhirat nanti. Tidak main-main, Rasulullah sendiri yang mengatakan agar kita menuntut ilmu dari orok sampai menjelang jatah umur kita expired. Uthlub ilma minal mahdi ila lahdi. Tuntutlah ilmu dari buaian sampai liang lahat.

Bi al-Lughoh na’rifu al-‘ilma wa bi duunihaa kunna fi adh-dhalaam. Dengan bahasa kita bisa menguasai ilmu dan tanpanya kita akan berada dalam kegelapan (kebodohan)

Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste šlakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba.

Illalla kaukaisella mäellä punertavat puiden latvat, pienet pilvet liukuvat pois itsekseen; ilma on liian kaunis tähän maailmaan.

Aga nii see inimene on: hindab ainult seda, millest ilma jääb.

Kui keegi omaenda otsusel ja ilma loata oma elupaiga piiridest välja läheb ja ilma valitseja kirjata tabatakse, siis tuuakse ta kui pageja suure häbi ja teotusega tagasi ja nuheldakse karmilt.

Mõned riigid oleksid nagu paremad kui teised, ilma et neist suurt midagi teaksime... Huvitav, miks?

Vesi tai ilma, ei elementillä ole merkitystä vaan sillä, että maa jää taakse ja edessä on ääretön sini.

Muistatko? Meteori suhahti terävänä kohden metsäämme, en pelännyt kätesi oli ympärilläni Ilma jäähtyi, eläimet kuolivat, painauduin lähemmäs sinua ja olin onnellinen

Olen maasikalehtedest tüdinud.» «Need sobivad sulle hästi.» «Ainult avalikkuse ees.» «Kui sa neist ilma jääd, tunned neist puudust,» ütles lord Henry.

Muistot ovat lepattavia varjoja, puolikkaita lauseita. Tiedän, että joskus polkua kehystivät talvi-illassa palavat lyhdyt, ja että kesällä joku juoksi täällä paljain jaloin ja nauroi. Valoisana iltana joku lämmitti saunaa ja ilma tuoksui savulta ja koivunlehdiltä. Kuulen viimeiset, väsyneet askeleet vastakkaiseen suuntaan ja maistan jäähyväisten kitkeryyden. Haistan tuomenkukkien tuoksun ja siihen solmitun lupauksen. Kymmeniä, satoja, tuhansia polkua pitkin kulkeneita. Niin monia ennen minua, ja viimein enää kaksi: ne, joiden jälkeen talvi on jäänyt yksin, eikä kukaan ole palannut sitä noutamaan.

Heidän ympärillään riippuu kirsikoita kuin lukemattomia aaveplaneettoja. Ilma on tuoksusta keveää, vihreää kuin klorofylli. -- Taivas heidän yllään on sinistä samettia. Tähdet tuikkivat valaisematta yhtään.

Kui ma noorem ja mõjutatavam olin, andis isa mulle kord head nõu, mille üle ma siiamaani mõtteid mõlgutan. «Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida,» sõnas ta mulle, «siis tuleta endale meelde, et mitte kõikidel inimestel siin ilmas ei ole neid eeliseid olnud mis sinul.»

Lahtilaskmine kõlab kahtlemata väga hirmutavalt neile meie seast, kes elavad usus, et maakeral on käepide ja maakera pöörlemiseks peab just nimelt tema seda käepidet lakkamatult keerama, sest kui ta seda ei teeks, kui ta kas või hetkekski lahti laseks, saaks kogu universum kohemaid hukka. ... Istu vaikselt maha ja ära mõnda aega üldse osale. Ja vaata, mis siis juhtub. Tuleb välja, et linnud ei langegi keset lendu surnult maha. Puud ei kuiva ära ega kuku jala pealt ümber, jõgede vesi ei värvu verest punaseks. Elu läheb omasoodu edasi. Isegi Itaalia postiamet toimetab osa kirju adressaadile, ilma et sina käiksid õiendamas - miks sa siis ikkagi arvad, et pead igas maailma pisiasjaski oma targa sõna sekka ütlema? Miks sa ei astu lihtsalt kõrvale?

Sinu emme armastab üle kõige maailmas tantsida. Ja ta otsustas jagada oma elu mehega, kellega ta ei saa tantsida, ilma et oma elu ohtu seaks. Ta valis minu. Ja siis tulid sina. Ja sa armastad muusikat. Ja kui te tantsite, sina ja tema. Kui ma võiksin valida ainult ühe sekundi ja elada selles igavesti, siis valiksin selle. Ma ei oska sulle armastusest midagi rääkida. Mitte midagi rohkemat.

Ympärillä jäiset, mykät metsät, maa jäässä, ilma jäässä! Pieniä mökkejä viluiset savupatsaat hormien päissä horjumassa. Ei helkä laulu. Harvoin kuulee iloista naurua. Viluisia, kalpeita ja voipuneita kasvoja. Kuunnellaan jäykistyneinä pakkasen pauketta ja lumimyrskyjen ulvontaa. Huolta ja pelkoa kasvoilla; mummo katsoo ukkoon, nainen vilkaisee mieheen, pieni tyttö luo aran silmäyksen veljeensä. Sitten, kuin yhteisestä sopimuksesta katseet painuvat alas, ja alakuloinen huokaus puistattaa ihmisruumista.

Inimesed, kes ei saa teadusest ega kunstist aru, usuvad, et need on kaks kole erinevat asja, millest nad midagi aru ei saa. Nad arvavad, et osutavad teadusele teene, kui lubavad sel olla ilma fantaasiata, ja edendavad kunsti, kui takistavad kõiki sellelt tarkust nõuda. Inimesel võib teatud alal eriline anne olla, kuid ta ei ole selles sugugi andekam, mida andetum on ta on kõikidel muudel aladel. Teadmine kuulub nõndasamuti nagu kunstki inimlikkuse juurde, kui see ka meie pehkinud ühiselus pidi kaua ja sageli läbi ajama nii ühe kui teiseta

Viikkokausia on teerien kuherrus väreillyt rämeillä ja lammenjäillä, väreillyt yhtä kevytmielisesti kuin auringon lämmittämä ilma jokiahteilla tai latojen pärekatoilla jäkkiheinäisen niityn reunassa. Sillä keväthän nyt on, koivuilla hennonvihreät harsot ja kuulaat illat täynnä käen kukuntaa. Luhdalta kuovin huuto, salojärveltä telkän narahdus. Yksi lämmin sade, niin jopa korpilahdekkeet tulvahtaisivat täyteen muuraimen valkeita kukkia. Ja mahla alkaa virrata metsän puissa, sehän tiedetään. Kylmän talven ne ovat jäisinä nököttäneet kankailla, nyt alkaa elämä. Vesi ja mainiot ravintoaineet kiertelevät suurten petäjäin suonissa.

Teda vaevas mu räägitud saamatus; ta oleks tahtnud mind tõsta, mulle usku anda oma võimisesse, mind teiseks, paremaks teha, magusust imedes teadmisest, et teda kellelgi eluliselt tarvis läheb, et tema veel kedagi suudab aidata. Aimasin teda sama ainumõtte paelus, milles Anton Petroovitški siples, haududes mõtteta plaane Lucie päästmiseks. Mul turgatas meelde ka see puhas, rõõsk üliõpilane, keda Nadežda Pavlovnaga sagedasti olin näinud: kas temagi ei tee lunastustööd, lootes elust tülpinud naist pöörata karskele teele, kuni liha ideaalid hävitab ja lunastaja langeb kavala võrgutaja kenaduse silmusesse. Kõik tahaksid olla teiste lunastajad, iseäranis siis, kui nad on oimetuks saanud enese lunastamiseks. Nagu läheneva hukatuse unustamiseks mõeldakse aina teiste peale, püütakse ainult ilma lunastada. Aga ilma lunastajaid on juba palju olnud, kui keegi ometi iseenda lunastaks!

Kulno oli vait ja laskis Lutveid rääkida. Oli, nagu kuulaks ta iseennast, seda ennast, kes elas, patustas, kannatas ja kaebas aastate eest. Või ei kannatanud ega kaevanud tema sugugi nõnda? Ehk ei oska tema Lutvei kaebehelides muid toone tabada, kui aga ainuüksi neid, mida ta millalgi iseenese rinnas uulatanud? Võib-olla meie ei tea ilmast üldse muud, kui aga seda põrmukest, mis leidub vähemalt idunagi meis enestes? Kõik muu on ehk sealpool meie ilma läve, kõik muu on hauatagune, surnute riik, kuigi ta oleks elavaid täis. Nõnda mõistaksime teiste kannatusi ainult kannatades ja teiste valudele kaasa tundes tunneksime tõepoolest ainult iseenestele kaasa. Meid huvitab teiste kannatus ainult sel määral, kui palju nad meie viisil kannatavad. Kes kõigele kannatusele tahavad kaasa tunda, need peavad võima kogumi kannatusi maitsta, peavad võima kannatada kui ussike, kui rohulajuke, kui lõhnav lill, kui pakatavalt muhelev maa, kui liivaterake.

Pesuehtne stockholmlane on urbanistlik tüüp, viisakas, abivalmis, talle meeldib võõrastega vestelda, ta on uhke oma linna üle, ei kaeba liiklusmüra pärast, ei ela kesklinna kitsukeses korteris väikelastega, ei risusta ümbrust, ei sõida autoga linnas ilma otsese vajaduseta ning ei ole ennast tähtsaks tegeva maaka vastu ebaviisakas.

Eestis on avatud kontor muutunud viimase paarikümne aasta jooksul ülimalt populaarseks. Seda seostatakse parema meeskonnatööga ning produktiivsema ja loovama töökeskkonnaga. Vähesed teavad, et avatud kontori põhjuseks on tegelikult 19. sajandi arhitektuuriline revolutsioon, mil järsku sai uudsete raudkonstruktsioonide tõttu ehitada hooneid ilma vaheseinteta. Seda tervitasid rõõmsalt kõik toonased büroojuhid, kes said nüüd tehastes edukalt toiminud "tootmisliinid" tuua ka kontorisse – väiksemale pinnale mahtus rohkem töötajaid ja paranes ülevaade töö tempost. Ma kujutan ette, et see oligi tol hetkel revolutsioon ja toimis edukalt seni, kuni töö efektiivsus tõesti sõltus sellest, kui intensiivselt töötaja "näis" tööd tegevat. Ent niipea, kui nõuda töötajalt mõtlemist, individuaalset tööpanust ja suhtlemist, hakkab avatud kontori sõjaväeline rivikord segama.

Kõige iroonilisem tundus, et kirikul endal jumalat ei olnudki. Et ta oli selle inimeste hinges elanud väikeste soojade kodujumalate mõrvamiseks hädapäraselt kokku klopsinud ja jätnud inimesed niiviisi hoopis ilma jumalata. Sest kiriku jumalaks oli kirik ise - võim ja hierarhia, vastuvaidlematu alistumine sellele. Kui jõudu jätkus, siis tuleriitade abil, kui mitte, siis roomates ja lipitsedes, et see võim vargsi uuesti tagasi saada ja jälle türann olla. Näiline headus, mille varjus kirik seda silmakirjatsedes tegi, oli hale jäänuk tapetud kodujumalate usurpeeritud pärandist, mis eksisteeris juba ammu enne kiriku jumalast loodud illusiooni.

Ma ei ole sellegipoolest iseendaga üksi, kui ma mööda pargiteid kõnnin. Üksioleku asemel olen ilma temata.

Uhkest ja romantilisest Pärsiast, meie tsivilisatsiooni hällist, on kerkinud ussipesatäis fanaatikuid, kelle eesmärk on tappa siin ilmas kõik, kes ei pöördu islamisse, peamiselt jälle kristlasi. Kristuse vihkamine on omaette paradoks. Ta ei teinud kellelegi halba, ometi tapetakse tema ja Jumala nimel tänapäeval veel rohkem kui vanasti. Justkui mina klobiksin kedagi mõne naabri nimel, kes ei ole minust üldse kuulnud ja on hoopis puhkusel Mallorcal.

Nämä lakanat ovat sinisiä, mutta eivät mitään käärinliinoja. Keuhkoni kohoilevat niiden alla kuin vuoret, ne jymisevät hiljaa, sydän jymisee. Hengitän kuin ilma tietäisi mitä sen on tehtävä pitääkseen minut olemassa, sisäelimeni ovat salaliitossa keskenään. Voisin keskeyttää lauluni, voisin sanoa sanojen ohi. Voisin seurata maailman neuroottista rytmiä enemmän säälien, kauempaa, mutta haluan lyödä sitä; se nauttii silmin nähden ja herää. Kättelen sitä. Avaan sen sinistyneen suun ja suutelen sen kokonaan auki. Otan sen syliini, se painautuu siihen onnellisena kyyryssä kuin olisi odottanut minua, hellin sen henkiin, se on minun.

tärkeämpää on puhua maailman tilasta kuin minusta minä olen joku vanha nainen ja kuolen kohta sataa lunta mitä olinkaan sanomassa niin että maailma se on pelastettava sillä lapset kasvavat eivätkä halua heti kuolla vaan elää elellä kasvattaa omat lapset ja puutarnan niin ehkä jopa puutarhankin senkin takia maailma on tärkeä ajatella eikä vain ajatella ei tosiaan vaan päättää viimeinkin mitä tehdään miten pelastetaan maailma meret ilma puutarhat niiden villit eläimet vilja lämmön lähteet suoja miten turva valo suoja kaikelle elolliselle ja sillekin mikä ei elä on pelkästään olemassa

Brändi sobib ikka. Mitte alati ja mitte palju, aga siiski peaaegu alati ja ainult natukene rohkem, kui ilma tõsisemate tagajärgedeta juua võib.

Rannarootslaste artiklitel on muidu kalduvus rääkida... mitte millestki. Need kujutavad endast sageli vaid kõrgelennulise sissejuhatuse, kuid ilma märgatava sihita vestelaadseid mõtisklusi, või ka pinguldatud üleskutseid püsivusele ja truudusele; teravaid mõtteid on harva, vaimukusi mitte kunagi - ühesõnaga, palvemaja mõjutustega rahvuslik meeleülendus.

Late in 1929, Julian, then in his early forties, became infatuated during his travels to eastern Africa with a nineteen-year-old American woman named Viola Ilma, to whom he made this alarming, if vaguely absurd declaration: “I shall conquer you with my mind". The ploy apparently worked, and in a letter home, Julian peremptorily informed his wife that they were now to have an open marriage.

Jah, need soomeugrilased, viimased säilinud Euroopa põlisrahvad, oskavad oma maad austada ja mäletada oma esivanemate kombeid. Neil pole kerge, sest paljud neist on ilma jäetud omakeelsest kooliharidusest ja nende maid ähvardab industrialiseerimine, ent kõige kiuste pole nad oma kultuuri kõrvale heitnud, vaid suruvad seda innukamalt kannad vastu oma maad ja käed ümber oma põhjapõtrade kaelade. Meie, eestlased, kah ju soomeugrilased, kipume aga viie rikkama riigi hulka, kõndides läbi metsa, laastud lendamas vasemale ja paremale.

Shimla. Brittien vanha kesäpääkaupunki. Sinne olen ripustanut Gandhi-hattuni ja vetäytynyt viettämään kissanpäiviä ja siirtomaaherranelämää. Alppimaiset maisemat ja kirpeän raikas ilma hivelevät sielua. Tämä on todellista hermolepoa tasangoilla vallitsevan hullujenhuoneen jälkeen. Jos joku ihmettelee sanaa "hullujenhuone", voin kertoa, että viittaan sillä Intian ensimmäisen pääministerin Jawaharlal Nehrun kuuluisaan toteamukseen, jossa hän määritteli Intian "uskontojen hullujenhuoneeksi". Kielikuvassa on jotain niin osuvaa, että olen ominut sen omaan käyttööni. Olen uskontojen suurkuluttaja sekä niiden sekakäyttäjä ja kaiken lisäksi seinähullu, joten siinä mielessä tunnen olevani kotona. Ja jos tasankojen Intia on hullujenhuone, ovat nämä brittien perustamat "hill stationit" jonkinlaisia hermoparantoloita. Tasangoilla vallitsevan hornamaisen kaaoksen sijaan täällä kuulee jopa omat ajatuksensa, jos niitä sattuu olemaan. Tai jos niistä sattuu välittämään.

Osta internetist ibogain, ibogain hcl, iboga juure koor, ibogaine TA, Iboga kapsel. Võtke meiega ühendust: onlineibogainesuppliers@gmail.com Meil on kahte erinevat tüüpi Tabernanthe Iboga Extract tooteid, Iboga TA ekstrakt ja Ibogaine HCL. Ibogain on uus keemilise sõltuvuse teraapia, mis välistab füüsilised võõrutusnähud ja katkestab ravimi isu käitumise. See on nii terapeutiline kui ka psühhoaktiivne sõltuvusmurdja. See aitab murda nii narko- kui ka alkoholisõltuvusi. Saadame kogu maailmas ilma probleemideta. Pakutakse ka raviteavet ja kogu vajalikku abi meie toodete kohta. Oleme Iboga potentsiaalsed tootjad juurekoored ja Ibogaine hcl. Ibogain on aktiivne kemikaal, mida leidub Aafrika Tabernanthe iboga juures. See on tuntud oma tänapäevase kasutamise tõttu opiaatide ja muu narkomaania ravis. Kui olete huvitatud meie toodetest, tähendab Iboga TA ekstrakt Iboga Total Alkaloid väljavõtted. TA ekstraktid sisaldavad kõiki Tabernanthe Iboga juure koores sisalduvaid aktiivseid alkaloidühendeid, kuid on väga kontsentreeritud, mistõttu on vaja palju väiksemat kogust. Ibogaine HCL (vesinikkloriid) on eraldatud meie Iboga TA ekstraktist ja on ~ 90-95% puhas Ibogaine HCL. Ibogaine-ravi eelised, Sõltuvust murdev ravi iboga, Uimastiravi iboga, Kuidas narkosõltuvusest Iboga abil üle saada, Iboga tseremooniate traditsioon, Iboga vaimseks arenguks Iboga fond, Iboga Tabernanthe Ibogaine, Iboga ravi - ideaalne lahendus narkomaanidele, Ibogaine terapeutilised kasutused, Ibogaine'i veebisaidid, iboga alkoholism, Iboga suitsetamisest loobumine, Lõpeta Iboga suitsetamine, Lõpeta sõltuvus Iboga'ga, Mis on Ibogaine, kust osta, Imetaim Tabernanthe iboga, ibogaini mõju ajusse, ibogaini- ja ayahuasca-ravi, iboga kasu tervisele, ibogain opioidsõltuvuse korral, iboga üleujutuse annus, osta legitiimset ibogaiini Kanada veebis, osta legitiibogaini Internetis USA-s, osta legitiibogaini Internetis Austraalias, kust osta ibogainit sõltuvusest Internetis, kust osta ibogaine vaimseks kasutamiseks veebis, Kust osta Ibogaine HCL-i veebis, Kust osta Iboga TA veebist, kust osta Internetist Iboga kapsleid, kust iboga root veebist osta, osta ibogaine HCL veebist, osta ibogaine TA veebist, osta ibogainikapsleid veebis, osta iboga juur tagasi veebis, osta Internetist iboga juurte laastud, ibogaine HCl annus, kust saab ibogaine'i veebis osta, ibogaine'i tarnijad, iboga maailma ülevaated, osta ibogaine kapsleid iboga pood, osta ibogaine uk, osta ibogaine USA osta ibogaine Australia, kuidas ibogaiini kodus võtta, tellige ibogaine veebist, Ibogaine diskreetne saatmine USA, müügil ibogainvesinikkloriid, Võtke meiega ühendust: onlineibogainesuppliers@gmail.com Meie eesmärk on muuta lihtsaks paljude meie toodete ostmine. Anname retsepti ja anname ka nõu, milline kogus sobib teie tarbimiseks. Tagame, et meie kliendid saavad oma paketi ja täidavad ka oma eesmärke, tagades, et meie tooted kohtlevad neid hästi. Meil on väga kõrge klientide rahulolu reiting. Meie tootenimekiri on tõesti rikkalik. Meie kohaletoimetamine on kiire ja turvaline. See on põhjustasime UPSi, USPSi, FedExi, DHLi jms kaudu saatmise. Garanteerime, et kõik meie tooted on puhtad 99,8% või saate täieliku tagasimakse. Usume, et müüme ainult parima kvaliteediga ja puhtaimaid tooteid.

Või miks meeldivad naistele pahad poisid? Sellepärast, et need mehed ajavad oma rida. Paha mees on neile nagu šokolaad, nad teavad, et see mees on kahjulik, aga ikka tahavad. Seetõttu on ka kunagi naistesangarid öelnud, et ära ole mees, kes vajab naist. Kõige paremini saavad naistega hakkama need mehed, kes saavad hakkama ka ilma naisteta. Need, kellel on oma elu ja kes ei jookse ennast hulluks naiste järele.

L-ilma jagħli, inixxi d-dmija u mxennaq daqs ġuvni verġni, sa fl-aħħar kellu jbaxxi rasu għall-amar tal-vit u jmur Canossa.

Gedicht gegen die Angst Streichle das Blatt küsse den Hund tröste das Holz hüte den Mund zähme den Kamm reime die Lust schmücke den Schlaf plätte den Frust neige das Glas wiege das Buch liebe die Luft rette das Tuch schaue das Meer rieche das Gras kränke kein Kind iss keinen Fraß lerne im Traum schreibe was ist nähre den Tag forme die Frist lenke die Hand eile und steh zögere nicht weile wie Schnee öffne die Tür lade wen ein schenke dich hin mache dich fein prüfe dein Herz geh übers Feld ruhe dich aus rühr an die Welt

Ei kulu kauaakaan, kun palaan jälleen kotimaahani töitteni äärelle. Tekee mieli syleillä kaikkea näkemääni, niin ikävä minulla on ollut. En ole ennen huomannut, miten kauniita pilvet ovat täällä, miten raikasta on ilma ja jotain viehättävää siinä, miten kalvakat kanssaeläjät kävelevät tyynesti katuja, jonottavat vuorojaan puupaneloiduissa auloissa ja miten erityinen esine on mattopiiska. Ja kuinka mukava on puhua omaa kieltä, kuunnella sen sorinaa, soittaa ystäville ja mennä katsomaan esitystä, jossa ihonvärisiin asuihin pukeutuneet naiset ottavat asentoja teatterisalissa. Erityisesti olen kaivannut työtäni, paitsi itse kirjoittamista myös sellaista tunnetta, että kirjoituksiani odotetaan ja mielipiteitäni kuunnellaan, että sovitulla kellonlyömällä minun tulee olla jossakin tietyssä paikassa mukanani papereita ja muistiinpanoja ja saan tuntea itseni hyödylliseksi. Sanoja voi toki laittaa paperille muuallakin, mutta lopulta ne tulevat todeksi vasta sitten kun ne julkaistaan ja joku ne lukee. Barcelonassa töitäni ei tunneta, ja puheeni siitä, että kirjoitan jotakin, merkitsevät mieheni perheelle lähinnä sitä, että minulla on hauska harrastus, joka on mukava mainita, kun sukulaisia tulee kylään. Mutta Helsinkiin päästyäni otan pyöräni ja ajan halki kaupungin, nautin tuulen suhinasta puiden latvoissa ja menen tapaamisiin, joissa juodaan kahvia ja puhutaan kohtauksista ja dramaturgioista, ja silloin kaikessa piilee tarkoitus, ja tuntuu, että olen onnellinen.

Ma oleksin juba siis pidanud taipama, et asjad, mis meiega juhtuvad ja muudavad meid igaveseks, juhtuvad, ilma et me teaksime, et need juhtuvad. Oluline toimub eesriide taga, varjatud stseenides, meist sõltumata, võib-olla kellegi kolmanda kaasosalusel, uitmõtte, oletuse või järelduse tõttu. Aga ei, ma olin täiuslikult pahaaimamatu.

Kunagi küsiti ühe indiaanipealiku käest, et mida ta arvab valge mehe maailmast ja kuidas on valge mehe tulek parandanud nende elu. Pealik vastas: "Enne kui te tulite, omasime meie maad, mida juhtisime ilma mingisuguste maksudeta ja ilma võlgadeta. Küllalt oli piisoneid ja kopraid, mida jahtida ja süüa. Puhas vesi kõikjal. Naised tegid kogu töö, ja ravitseja oli ilma rahata. Meie mehed veetsid päevad kalastades ja jahti pidades ja öö läbi seksides. Ainult valge mees võib nii loll olla, et arvab, et suudab sellist süsteemi paremaks muuta.

Muret tegi veel lahtine haud surnuaial. Mis sellega? Kas peab tühja kirstu sinna tagasi panema ja ta siis kinni ajama? Peab seda ehk tegema ilma kirstuta või peab haua lahti jätma kuni kevadeni, kus kogu asi ehk selgub? Vagad inimesed arvasid, et kirst tuleb uuesti hauda panna ja haud kinni ajada, sest kirstule on ju nagu kord ja kohus kella löödud ning pühakirja sõnadki peale loetud, mis siis veel. Pühitsetud kirst kõlbab ainult pühitsetud mulda, ei kuhugi mujale. Aga teised ütlesid, et kui kellalöömine ja kirjasõnad pühitsesid kirstu, siis pühitsesid nad ka selle mulla ja kivid, mis asendasid laiba — mulla ja kividki peab siis kirstu jätma. Sellele väideti vastu, et mulda ja kive ei või kirstu jätta, sest nendega on ja oli pettus ja pettuse peab pühitsetud maalt eemale hoidma. Kuid nüüd küsiti: kas pettust võib ja tohib veel pettuseks lugeda, kui ta on pühitsetud? Sest mitte ainult kirstule ei löödud kella, vaid ka mullale ja kividele, mis kirstus. Siin ei leidnud vagad inimesed enam üksmeelset vastust, ja et asja õieti otsustada, pidi suuri raamatuid lugema ja uurima.

ning arvad end kõike teadvat, käitud sa ikkagi mingites situatsioonides nagu eila ilma sündinu, silmnähtava arengupuude ning puuduva õppimisvõimega idioot. Ja praegu ei käi jutt isegi armastusega seotud situatsioonidest.

Aednik Su pärivad silmad on kurvad. Nad taotavad mõista mu meelt, nagu kuu tahaks põhjani mõõta merd. Olen paljastanud oma elu su silmade ees otsast otsani, peitmata midagi või takistamata. Just sellepärast sina ei tunne mind. Kui see oleks vaid kalliskivi, võiksin ta murda sajaks tükiks ja lükkida need keeks, et panna su kaela ümber. Kui see oleks vaid lill, ümar ja väike ja magus, võiksin noppida ta varrelt, et seada ta su juustesse. Aga see on süda, mu armsaim. Kus on ta kaldad ja ta põhi? Sa ei tunne selle kuningriigi piire, ometi oled tema kuningatar. Kui see oleks vaid viivuks lõbu, ta õilmitseks kergeks naeratuseks ja sa võiksid näha teda ja mõistatada ära ta ühe viivuga. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läbipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Aga see on armastus, mu armsaim. Ta lõbu ja valu on piiritud ja otsatud ta vaegus ja küllus. Ta on nii ligi sulle nagu su elu, aga sa ei suuda iialgi teda tunda täiesti.

Uthlubul ilma walau bisshin,” meaning, “Seek knowledge, even if it’s as far as China.” -17

Uthlubul ilma minal mahdi ila lahdi. Seek knowledge from the cradle to the grave. -178

Noh, see on mu elu, miks mitte, see ta on, kui sulle nii meeldib, kui sa just pead, täna õhtul ma vastu ei vaidle. Peab ju olema, tundub, niivõrd kui on ju kõne, loo järele pole vajadust, lugu pole kohustuslik, ainult elu, see ongi viga mille tegin, üks vigadest – tahta endale lugu –, samas kui elust endast piisab täiesti. Ma teen edusamme, oli ka aeg, õpin oma rumalat suud kinni hoidma enne kui minuga otsad on, kui mitte midagi ennustatut ei juhtu. Aga tema? Tema, kes aina tuleb ja läheb, ilma igasuguse abita, aina kohast kohta, kuigi temaga mitte midagi ei juhtu, tõsi, kuidas jääb temaga? Mina jään igatahes siia, istuma, kui ma parasjagu istun, tunnen tihti end istuvat, mõnikord seisvat, see on ikka emb või kumb, või maas lamamine, see on ka võimalus, tihti avastan end ka maas lamamas, ikka ja jälle üks neist kolmest, või põlvitamas. Mis loeb, on olla maailmas, asend pole oluline, niikaua kui viibitakse Maal. Vaja on ainult hingata, pole kohustust ringi luusida või külalisi vastu võtta, sa võid end soovi korral ka surnuks pidada ilma sellest numbrit tegemata. Millist vabamat elukorda võiks kujutleda, ma ei tea, ma ei kujutle.

Arabic: "Utlub il ‘ilma wa law fis-Sin." Translation: "Seek knowledge as far as China" -Hadith

Taylor leidis, et tema jaoks tähendab lõbusõit kruiisilaeval maapealset põrgut. Jääda laevale lõksu, keset merd koos sadade inimestega, keda sa pole endale kaaslaseks valinud ja kelle vastu sa pead olema viisakas, ilma et oleks võimalik jalga lasta. Perekonnaga on ju tegelikult sama lugu, mõtiskles ta.

Unelindude rasked saapad tallavad laugudel, neile nii tuttav rada: üksinda metsas, ainult tuul seltsiks, nagu alasti ilma kivist majata, internetita, kust saab järele vaadata. Aga neid mitte, need uned on ainult üks kord, ainult nende kord, kõike allutav - kui nüüd ei näe, noh, siis lihtsalt ei näegi: järve põhjas on kivid või on ta peegel, üks kahest.